JAKARTA – (11 feveireiro 2026)Iha ámbitu vizita servisu ofisiál ba Repúblika Indonézia, Sua Exelénsia Prezidente Tribunál de Rekursu, Dr. Afonso Carmona, akompanha husi espoza no delegasaun husi Timor-Leste, partisipa iha serimónia asinatura Memorandu de Entendimentu (Memorandum of Understanding – MoU) ho Mahkamah Agung Repúblika Indonézia.

Signifikadu Estratéjiku ba Nasaun Rua
Iha intervensaun, Sua Exelénsia Dr. Afonso Carmona subliña katak asinatura akordu ne’e iha signifikadu ne’ebé boot tebes ba nasaun rua, Timor-Leste no Indonézia. Sua Exelénsia esplika katak MoU ne’e sei sai hanesan baze legal hodi hametin koperasaun ba-mai (troka esperiénsia) ne’ebé sei fó benefísiu ba dezenvolvimentu sistema judisiáriu iha nasaun rua ne’e.

“Asinatura akordu ida-ne’e iha signifikadu boot ba nasaun rua ne’e, tanba bele loke dalan ba koperasaun ne’ebé kle’an liután entre Timor-Leste no Repúblika Indonézia iha futuru,” dehan Sua Exelénsia Prezidente Tribunál de Rekursu.

DiskursuhusiketuaMahkamah Agung RI
Iha bibanne’ebéhanesan,Mahkamah Agung RepúblikaIndonézia, Prof. Dr. H. Sunarto, S.H.M.H., móshato’oniniadiskursuhodifó boas-vindas no apresiasaunbadelegasaunhusi Timor-Leste. Sua Exelénsia Prof. Dr. Sunarto reitera kometimentu Mahkamah Agung nian atu servisu hamutuk hodi hametin profisionalizmu no kualidade justisa iha nasaun rua ne’e.
Serimónia ne’e partisipasaun husi delegasaun importante husi Timor-Leste, ne’ebé kompostu husi:

- Dr. Silverio Pinto Baptista (Vice Presidente CSMJ);
- Dr. Alexandre Gentil Corte-Real (Membro CSMJ);
- Dr. Duarte Tilman (Juiz Conselheiro Tribunal de Recurso);
- Dra. Jacinta Correiada Costa (Juiza conselheira Tribunal de Recurso);
- Diretór Jerál Tribunál de Rekursu (Cipriano Sarmento da Costa Lopes)
- Diretór Nasionál Rekursus Umanus Tribunál de Rekursu; (Cesario Aquino Soares)
- Diretór Nasionál Administrasaun no Protokolu.(Gil Elias da Costa)

Eventu ne’e mós hetan honra no prezensa husi Embaixador Timor-Leste, ne’ebé akompanha prosesu asinatura ne’e husi inísiu to’o remata.
Asinatura MoU ne’e foka liu ba troka koñesimentu tekniku, kapasitasaun ba juiz ofisial de justica no funsionáriu sira, no mós modernizasaun ba sistema jestaun kazu iha tribunál. Ho ida-ne’e, Tribunál de Rekursu Timor-Leste kontinua dudu kualidade justisa nian ne’ebe diak liu.
