Díli, 06 Julho 2026 – Sua Exelénsia Prezidente Tribunal de Recurso, Dr. Afonso Carmona, hamutuk ho Sua Exelénsia Vice-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál no Justisa, Vice-Presidente Komisaun A Parlamentu Nasional no Komisaun Funsaun Públika, ofisialmente lansa semináriu kona-ba enkuadramentu jurídiku foun iha área registu no jestaun patrimóniu Estadu, ne’ebé realiza iha Sala Auditóriu Tribunal Judisiál Primeira Instánsia Díli.

Semináriu ne’e hetan partisipasaun husi meritíssimu Juízes, ilustres Procuradores, Advogados, Asesores no Diretores sira husi Ministériu Justisa, ho objetivu atu hasa’e koñesimentu no kapasidade téknika kona-ba mudansa no dezenvolvimentu kuadru legál iha área registu, notariadu, propriedade no jestaun bens imóveis Estadu.
Atividade ne’e mos iha objetivu atu hametin implementasaun legislasaun vijenti, promove prestasaun servisu públiku ne’ebé efisiente, transparente no bazeia ba prinsípiu Estadu de Direitu, liuhusi kooperasaun no artikulasaun di’ak entre instituisaun sira, inklui Tribunais, Ministériu Públiku, Diresaun Nasional Terras no Propriedades, Defensoria Públika no Advogados.
Iha intervensaun hodi loke ofisialmente semináriu ne’e, Sua Exelénsia Prezidente Tribunal de Recurso, Dr. Afonso Carmona, hateten katak semináriu ne’e iha importánsia boot ba sistema justisa, liuliu iha aspetu fortalesimentu kapasidade profisionál husi magistradu no funsionáriu sira ne’ebé envolve diretamente iha prestasaun servisu judisiál.

Sua Exelénsia Dr. Afonso Carmona hateten katak semináriu ne’e la’ós de’it forum ida atu fahe koñesimentu, maibé mos oportunidade importante ida hodi hametin kooperasaun institusionál, troka esperiénsia no buka solusaun ba dezafiu sira ne’ebé hasoru iha implementasaun kuadru legál foun.
“Sistema justisa ida ne’ebé independente, imparsiál no efisiente mak sai baze importante ba konsolidasaun Estadu de Direitu Demokrátiku,” afirma Sua Exelénsia Prezidente Tribunal de Recurso.
Durante semináriu ne’e, partisipante sira hetan aprezentasaun kona-ba tópiku prinsipál tolu, mak hanesan:

- Rejime Jurídiku ba Registu Rai no Propriedade;
- Rejime Jurídiku ba Notariadu no Registu Predial; no
- Rejime Jurídiku ba Jestaun no Utilizasaun Bens Imóveis Domíniu Estadu, tuir kuadru legislativu foun ne’ebé vigora.
Semináriu ne’e sai nu’udar oportunidade importante hodi aprofunda kompreensaun magistradu no funsionáriu Ministériu Justisa kona-ba evolusaun iha kuadru legál nasional, ho objetivu atu asegura aplikasaun lei ne’ebé uniforme, rigorozu no efetivu iha ezekusaun knaar loroloron.
Hafoin remata semináriu, Sua Exelénsia Prezidente Tribunal de Recurso simu Sua Excelénsia Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste hodi marka prezensa iha serimónia enserramentu ofisial ba semináriu refere.
Iha enserramentu ida ne’e, Sua Exselénsia Prezidente Tribunal de Recurso, Dr. Afonso Carmona, entrega ofisialmente Kódigu Registu Predial Timor-Leste, ne’ebé aprova liuhusi Dekretu-Lei Nú. 14/2022, loron 6 fulan Abríl, ba Prezidente Repúblika.

Kódigu Registu Predial Timor-Leste ne’e regula kona-ba rejistu situasaun jurídika ba bens imóveis no reprezenta instrumentu jurídiku importante ida ba garantia seguransa jurídika iha área propriedade imobiliáriu.
Aprovasaun diploma ne’e konsidera importante tanba komérsiu jurídiku imobiliáriu iha papél relevante ba dezenvolvimentu ekonomia nasaun, no investimentu imobiliáriu presiza sistema registu predial ida ne’ebé seguru, fiável no kredível hodi garante seguransa ba relasaun jurídika entre parte sira.
Depois husi entrega Kódigu Registu Predial Timor-Leste, atividade kontinua ho sesaun entrega sertifikadu ba Juízes, Procuradores, Advogados, reprezentante Diresaun Nasional Terras no Propriedades, Asesores no partisipante sira seluk ne’ebé envolve iha semináriu refere.

Distribuisaun sertifikadu ne’e sai hanesan forma apresiasaun no rekonesimentu ba partisipasaun husi instituisaun hotu-hotu ne’ebé kontribui ba susesu realizasaun semináriu, ne’ebé buka atu hasa’e kapasidade profisionál no kompriensaun kona-ba kuadru jurídiku foun iha área registu no jestaun patrimóniu Estadu.
Atividade enserramentu ne’e marka ho kompromisu hamutuk husi instituisaun judisiál no entidade relevante sira atu kontinua hametin kooperasaun institusionál, promove seguransa jurídika no kontribui ba dezenvolvimentu sistema justisa ne’ebé independente, imparsiál no efisiente iha Timor-Leste.
